Jälle sammud Tartu poole, et minu selga jätkata Soulmark tattoo salongis Mooni juures. Seekord lasime endal kauem magada, kuna plaan oli nagunii, et seekord teeme lühemalt. Kuus tundi, eelmine kord, oli minu jaoks ikka ränk katsumus ja teadsin ka seda, et värvimisega ma kindlasti nii kaua vastu ei pea.
Eelmine kord jäi ülemine parem krüsanteem joonimatta, mis tähendab, et stencil oli vaja uuesti peale panna ja ülejäänud tööga sobitada. Ikka veidi põdesin sellepärast, et kaua võib selle peale ajaliselt minna aga Mooni on vana proff ja ainult paari katsega oli pilt ideaalselt paigas! Saime kohe nõeluma hakata. Seekord tundus, et piirjoontega läks eriti kiiresti, kuigi seekord juba joontega tundsin, et mu valulävi on eriti hale. Viimase aja närvipinged vist annavad tunda läbi mu liha ja keha. Teadlikult võtsin kaasa lidokaiini baasil pealemääritava valuvaigisti (dr.Numb), mille ma lasin Moonil peale määrida ja kile alla istuma jätta söögipausi ajaks. Kui alustasime värvimist, siis esimesed 5 mintutit ma ei tundun peaaegu mitte midagi ja korra tuli hea südamerahu, et äkki ikka kannatab teha täna korraliku osa. Kahjuks mu rõõm ei püsinud kaua: 20 minutit hiljem tuli mul jälle jonnis nägu ette. Enesehaletsusega mõtlesin, et kuidas ma küll eelmine kord nii kaua vastu pidasin ja ulusin Moonile, et miks need tätoveerijad ise nii äpud ometigi on! Õnneks tean veel tätoveerijaid kelle valulävi on alla igasuguse arvestuse ja arutasime Mooniga, et küll meil on klientidega vedanud kellel, enamus, pole üldse midagi häda.
Pidasin vastu tubli 3 tundi, kui ma lõpuks andsin alla ja otsustasime varasema rongiga Tallinna naasta. Oli tunne, et Mooni värvis mu pool selga ära, reaalsus oli muidugi.. reaalsem. Tuleb ruttu uuesti külla minna!
Ühtlasi, katsetan enda peal ka erinevaid second-skin tooteid: liimitav meditsiiniline kile, mida hoitakse tätoveeringu peal mitu päeva. TattooMedilt sain ühe lehe katsetuseks. Olin positiivselt üllatunud! Kile on õhuke ja mati välimusega nii, et seda pole nahal peaaegu üldse näha. Püsis see ka väga hästi ja ära võtta polnud ka valus. Liimikihti nahale ei jätnud ega ka tugevat punetust. Tahan proovida seda veel mõned korrad ja kui on ainult positiivsed kogemused endal, siis julgeksin ka oma klientide peal seda ehk kunagi kasutada.
Kumb Sulle endale rohkem meeldib: kas tavaline kile või meditsiiniline liimitav?
seni on mul meditsiinilise kilega peamiselt positiivseid kogemusi olnud! käe peal on kõige hullem see, et enne seda, kui kogunev vedelik ära kuivab, hakkab mul endal süda ~ kile peal hoidmise teisel või kolmandal päeval läikima, mitte vedeliku vaatepildist (vastupidi, see pakub mulle vaid morbiidset huvi!), vaid sellest, kui kätt kuskile toetan ja midagi vähegi selle kile vastu on ja seda vedelikku mul aktiivselt vastu nahka hoiab. seni aga tundub kindlasti, et see on paranemist vähemalt paari päeva võrra kiirendanud!
tore on kuulda, et said lõpuks seda ka enda peal katsetatud, eks jääme pingsalt su tulevaid tulemusi sellega ootama!
Mulle endale tundub, et ma üle paari päeva ise ei tahakski seda hoida. Värvimisest tekkis ikka korralikult seda koevedelikku ja kui selga kuskile toetasin oli ikka rõve kui see liikus kile all. Võibolla pisematel ainult joonega tehtud töödel oleks mõnus seda kauem hoida.