Uuel aastal uue hooga! Või suurema hooga? Või võtaks üldse hoo maha? 2019 oli minu jaoks nagu ameerika mäed: oli palju head, oli halba ja oli ka segadust. Esimest korda tunnen, et aastavahetus tõesti keeras mu elus uue värske lehe, mida püüan täita aina teadlikumalt. Mitmed mu suured unistused ja soovid on täitunud. On aeg nautida töö vilju – võtta rohkem aega joonistamiseks, rohkem aega iseendale, rohkem aega enesearenduseks.
See aga ei tähenda et Eesti lapsekingades tattooskene tuure maha laseks. Põnevusega olen jälginud mida uut toimub ja kuidas kohalik tattoo maastik muutub ja kuju võtab. Loodaks kindlasti näha uuel aastal tegijaid ja töid mis raputavad norme. Sellega seoses kirjutakski paar ennustust või pigem ootust mida võiks näha aastal 2020!
1.
Tätoveerimine jätkub kõval tõusulainel.
See on vist siililegi selge, et tätoveerimine ei kao enam kuhugi ja huvilisi jõuab järjest rohkem täisikka. Pisikese konnatiigi pluss on see, et kuigi tätoveerimine on Eestis olnud üsna lühikest aega, siis on see kasvanud jõudsalt ja noorem generatsioon embab seda kui kunsti. Kuigi eakamad ja konservatiivsemad võivad mõne trotsliku kommentaari õhku visata, muudetakse see ruttu naljaks ja elu läheb edasi. Usun, et ennustatav majanduslangus ei muuda väga tätoveerimise trakjektoori kulgu, sest enamus Eestlasi on nõus eneseväljendusele siiski kulutama.
2.
Minimalism.
Väiksed tattood on alati moes olnud aga tänu korealastele on see saamas täiesti uue mastaabi. Üliväiksed, peened jooned ja lihtsad disainid leiavad oma tee inimeste nahale. Paljusid ei häiri see mõte, et aastate pärast võib selline tattoo häguseks minna. Tattoo on ikka armas, väike ja isiklik.
3.
Abstraktsus.
Tätoveeringud liiguvad järjest rohkem kunsti suunas, meeldib see kriitikutele või mitte. Keha muutub tervikuna kunstiks, kogu protsess on osa loomingust. Tähendused muutuvad sügavamaks ja mitmetasandilisemaks, et peegeldada inimesete keerulist isiksust ja väljendusviise.
4.
Tattoo üritused.
Street Mirror Expo on järjekindlalt aastast aastasse aina enam populaarsemaks muutunud ning kindlasti ei jää ka 2020 üritus eelmistele aastatele alla. Ka see aasta toimub üritus Kultuurikatlas mis meelitab kohale igast valdkonnast publikut. 2018 oli esimene aasta kus ma ise sellest osa võtsin ja tore oli kuulda, et kokku oli tulnud rekordarv tätoveerijaid. Usun, et 2020 toob veelgi rohkem kunstnike enda meistriteoseid näitama.
Tõusev trend on tattoo salongide erinevad projektid mis meelitavad kokku inimesi ja laiendavad rahva silmaringi. Eriti tore on näha, kui populaarseks on läinud heategevus-üritused ning usun, et uuel aastal saab neid veel rohkem näha.
5.
Kodutöö ja planeerimine.
Tänu internetis leiduvatele piltidele ja ülevaadetele on inimesed palju teadlikumad oma võimaluste osas ja teevad rohkem uurimistööd enne kui lasevad uue pildi kehale teha. Küsitakse küsimusi, käiakse konsultatsioonis ning planeeritakse pikalt ette kaaludes sealjuures oma rahalisi võimalusi.
6.
Võlts-tätoveerijad.
Ikka on nii, et kui miski muutub populaarseks siis tahavad ka sulid oma osa. Järjest popimaks lähevad Eestis libakontod ja võlts-tätoveerijad, kes kasutavad tuntud tegijate töid, et huvilisi leida. Populaarsust kogub ka see, et tätoveerijad kes ise teevad mingeid käkerdisi, kasutavad teiste töid, et teha “giveaway’sid”, et leida endale klientuuri. Mõlema tegevuse tagajärjeks on kahjuks kas tuulde läinud raha või rikutud nahk. Kindlasti tuleb süveneda, kas tööd on ikka artisti enda omad ja kas giveaway’l reklaamitud pilt ühtib tegija oskustega.
Mis on sinu ootused aastal 2020? Kas tegid lubaduse saada endale uus tattoo?
Kas pisikesed, minimalistlikud tattood jõuavad ka sinu “töölauale”?
Mulle isiklikult ei meeldi nii väikseid töid teha. Naudin suuremate tööde tegemist, eriti terved varukad jne.