Te lihtsalt ei kujuta ette, kui kaua ma ootasin seda, et Mooni Treier mu stuudiosse külalisartistiks  tuleb! Kes veel ei tea, siis Mooni on kunstnik, kes on juba üle aasta minu selga tätoveerinud. Selle projekti alustamine ühtis koos uue salongi avamise ja ka blogi tegemisega. Nendega koos arenes ka idee, et mul võiks vahest käia külalis-artiste tätoveerimas. Mooni tundus just see õige esimene, sest ta tuleb seitsme maa ja mere tagant nimega Tartu ning teeb absoluutselt teist stiili kui mina. Lisaks ma olen temast juba nii palju kaagutanud nii Instagramis, Facebookis kui ka blogis, nii et huvi tema vastu Tallinnas oli suur. Mul võttis üle poole aasta järjepidevat küsimist kuni Mooni lõpuks ütles “I do!” ja kirja saidki 24 ja 25 jaanuar. 

 

 

Kuigi ma annan endast 101% kõiges mis puudutab mu stuudiot, tööd ja kliente siis mul on ikka mingi alateadlik hirm, et kõik teevad seda paremini kui mina. Nii et ma tegin tubli küsitluse mida Moonil vaja oleks, et ta saaks mugavalt mu stuudios kliente vastu võtta.  Meil oli mõlemal parajalt naljakas, sest mitte ainult mulle ei olnud see esmakordne kogemus, vaid ka talle! Aga kui mõlemad on ärevad siis kaks ärevat tühistavad ärevuse ja me mõlemad olime lõpuks ootus-elevuses. 

Mooni joonistas ägeda flash-tattoo lehe, kus kliendid said valida ja broneerida töid mis nad soovisid teha. Plaani sai pandud 4 tätoveeringut mis tähendas pikka aga rahulikku päeva. Mooni tuli reedel varem kohale, et jõuaks stuudio üle vaadata ja asjad aegsasti valmis panna. Oma salongis on ikka juba lihasmälus, kus mis asub, nii et aitasin leida asju mis vaja. Mul oli hea meel näha, et Moonile väga meeldis mu stuudio õhkkond ja interjöör! 

 

veidi pooleks!
veidi pooleks!

 

Kliendid olid supertoredad ja Mooni tööd superägedad. Ma istusin diivanil, tegin kavandeid ja elasin klientide lugudele kaasa. Chill oli olla, vaib oli hea. Teise kliendi ajal, keset tööd ütles Mooni ühtäkki “oi oi”. Masin ei lähe enam käima. Sõtku palju tahad seda pedaali. Äkki on asi hoopis võimus või juhtmes? Ei, pani teise masina taha, see töötas. Siis pani tähele, et esimese masina ühenduskoht on lihtsalt ära murdunud. Murphy seadus: hommikul just rääkis kui tublid masinad tal on, juba 7 aastat vastu pidanud ja vahi nalja, oma salongist sellega lahkud siis otsustab alla anda. Õnneks paanikaks ei olnud põhjust, mul oli mu vanem rootor alles mis õnneks sarnanes tema omaga ja töö sai edasi minna! Aga ütleme ausalt, süda jääb seisma küll kui just see kõige tähtsam asi alla annab. 

 

 

Teiseks päevaks panime kirja minu selja tegemise. Olla klient omaenda salongis oli kogemus mida ma olin ka väga pikalt oodanud! Nagu oma kodus! Mooni tahtis proovida ka seda masinat, mida ma praegu kasutan, mis on vähe teise süsteemiga (EZ pen). Jälle asi, millest ma olin megaelevil, sest ma tahtsin väga teada, kas selle masinaga on mingit vahet või mitte, sest mu enda kliendid väga kiidavad kui pehme see on. Võtsin oma koera Charlie kaissu, mässisin ennast pleedi ja patjade sisse, panin oma lemmikmuusika käima ja teretulemast paradiisi. Nii mõnus oli olla, et naeratus ei kadunud näost! Super hea meel oli ka selle üle, et Mooni tõesti nautis selle masina kasutamist aga mina olin ikka oma tavalise kohutava valuläviga ning mulle ei olnud mingit vahet: ikka oli vastik ja valus. Järjekordselt pean mainima, et mu enda kliendid on lihtsalt nii tublid! Kokku tegime, nagu ikka, kuskil 3 tundi. Ei hakanud ennast ega Moonit piinama, sest tal oli ebajopp tarkusehambaga mille valu ei tahtnud kuidagi järele anda. 

 

 

Kokkuvõttes oli megaäge kogemus mulle ja ka Moonile (ma loodan)! Kindlasti ootan teda veel külla ning ka teisi artiste kellega klikib! 

Keda tahaksid näha Sina minu salongis järgmisena?