Ühel tavalisel päeval, nagu ikka Facebookis sirvides, leidsin ühe postituse mis köitis mu tähelepanu: nimelt otsiti Tartu Uue teatri lavastusprojekti tarbeks intervjueeritavaid temaatikal “Ilusad inimesed”. Edev nagu ma olen, jäin ma sellele seisma ja saatsin kohe neile e-maili. Pakkusin välja, et räägiksin heameelega tätoveeringutest ja sellest, kuidas see on osa meie isiksusest ja ilust. Piret Jaaks vastas mulle, et on huvitatud ja kokkusaamine F-hoones sai kokku lepitud.
Ei teadnud täpselt mida oodata, mis küsimused tulevad ja kuhu intervjuu täpselt tüürib. Pärast kohvi ja toidu tellimist saime Piretiga lihtsalt jutu peale ja küsimuse-vastuse stiilis intervjuust sai ruttu põnev diskussioon.
Ma olen harjunud, et intervjuudes küsitakse üldiselt ikka tampküsimusi nagu “milline on kõige imelikum tätoveering mis sa teinud oled?” ja “kuidas ikka keegi tätoveerijaks saab?” aga Piret tõmbas mind jalust sügavamõttelistest küsimustest nagu “kui ma annaksin sulle kaardi, mis võimaldaks sul muuta enda juures ükskõik mida, mis see oleks?” ja “kas tätoveeringud on osa inimese isiksusest ja kas need defineerivad antud inimest?” Hakkasin sügavamalt analüüsima enda kui ka oma klientide mõttekäiku: kõiki erinevaid lugusid, miks inimesed on otsustanud endale tätoveeringud teha ja ka seda, kui paljudest erinevatest elu valdkonadest inimesi mul nõela all käib. Arutasime ka seda, kuidas inimesed teevad endale pilte nahale, et arendada oma isiksust ja luua enda kehale ilu, kui osad jälle näevad seda kui isiksuse taandamist ja keha rikkumist. 10 000 aastat tätoveerimis-ajalugu ja ikka nähakse seda kui negatiivset aspekti meie kultuuriruumis?
Jõudsime muidugi oma aruteluga ka mõjust sotsiaalmeedias oma elus ja kui palju depressiooniprobleeme tekitab Instagram tänapäeva noortes. Mina aga olen hakanud nägema seda teise nurga alt: kui sind ennast häirib teiste inimeste ilu ja edu, tähendab, et sul endal on enesekindlusega probleeme. Mis on täiesti normaalne! Meil kõigil on aspekte enda juures, millega me rahul ei ole aga ma leian, et neid aspekte tuleb muuta või siis nendega leppida. Meie elu on nii lühike, kas me tõesti tahame terve oma elu veeta ennast salates? Minu enda eesmärk on leida endas järjest rohkem külgi (nii iseloomult kui ka välimuselt) millega ma rahul olen ja millele ma rõhku soovin panna. Nagu üks hea ülekasutatud tsitaat ütleb: ei saa teised sind armastada kui sa ei armasta kõigepealt iseennast.
Intervjuu Piretiga oli väga värskendav ja inspireeriv ning ma ei jõua ära oodata, millal ta lavastus valmis saab. Lavastuse kuupäev on 22 november ja toimub see Tartu Uues Teatris. Tahaks juba kuulda ka teiste intervjueeritavate lugusid ja arvamusi! Kindlasti reklaamin ka seda teile kui aeg on käes.
Fotod: Siiri Kumari