Oma 6 aastat olen olnud tätoveerimis-elu sees ja nii mulle, kui mu klientidele on öeldud nii naeruväärseid asju tattoode kohta, et kuku pikali. Rääkimata siis nendest lugematutest neti-kommentaaridest mis ma olen saanud enda antud intervjuude kohta. Algul mõtlesin, et toon mõned näited ka siia postitusse, kuid sain aru, et need on nii labased, et me jääme kõik mõnevõrra lollimaks pärast nende lugemist. Ehk siis, tuli idee kirjutada postitus just nendele inimestele, kellel endal pole tätoveeringuid ja on ise millegipärast räigelt häiritud ennast ümbritsevate tätoveeritud inimeste poolt. Julgelt võib seda postitust jagada igast sotsiaalmeedia tasanditel, et see jõuaks väärt sihtgrupini.
1.
See jääb ju igaveseks!
Esiteks, need ei jää igavaseks. Tattood jäävad ainult selle inimese elu aja lõpuni, ehk see on kõige personaalsem ja puhtaim kunstivorm. Tattoosid ei saa hiljem müüa kunstioksjonitel ega väärtus ei muutu. Jah, tätoveeringud tõesti jäävad inimese elu lõpuni ja see ongi just põhjus, miks inimesed teevad neid. Kui sa ütled seda meile, siis see ei ole uudis, usu mind. Sa ei jäta endast tarka muljet, kui hüüad ilmselgeid väiteid teistele näkku.
2.
Mis siis tattoodest saab kui sa vanaks jääd?
See on kõige populaarsem küsimus mida olen mina kui ka mu kliendid saanud. Kui ma olen pensionär, siis esiteks, ma loodan, et ma olen leidnud oma elus lõpuks hingerahu ja ma saan julgelt öelda, et mul on täiesti ükskõik teiste arvamusest. Teiseks, pole ma enam ka mingi supermodell, eeldatavasti olen vajunud ja kortsus: tattood oleksid ainukesed ägedad mälestused mu nooruspõlvest. Kolmandaks: kogu meie generatsioon on needistatud ja tätoveeritud! Selleks ajaks kui me vanaks jääme, on tattood sama igavad ja normaalsed kui praegu kõrvaaugud. Me oleme tulevikus ülikiftid rock-n-roll mutid ja vanamehed, erinevalt tänapäeva kibestunud pensionäridest.
3.
Ja mis nendest veel saab kui sa ära sured!
Lähevad mullaks nagu ülejäänud nahk. Põlevad ka samamoodi nagu ülejäänud nahk. Läbi ajaloo on olnud osadel hõimudel uskumus, et kui inimene polnud üleni tätoveeritud kui ta suri, siis ta oli jumalatele nähtamatu. Inimestele tätoveeriti terve nende elu-lugu kehale ja see oli au need tätoveeringud välja teenida ja kanda.
4.
Mis su tätoveeringute tähendus on?
Äkki see pole sinu asi? Kas muidu küsid ka miks inimesed just mingit värvi riideid või jalanõusid kannavad? Miks sa just sellise auto ostsid ja sellises majas elad? See sul mingi staatuse sümbol, või mida see kõik tähendab? Osad inimesed teevad endale väga personaalse tähendusega tätoveeringuid, osad teevad sellepärast, et neile lihtsalt meeldivad ilusad pildid oma kehal. Ja kui inimene räägibki oma väga sügava tähendusega tätoveeringu taustast, kas sind siiralt tegelt siis huvitaks ka? Ära topi oma nina teiste asjadesse. Kui sulle meeldib kellegi pilt, siis anna talle lihtsalt üks siiras kompliment!
5.
Miks sa teed neid kui tätoveerimine nii valus on!
Kõige lihtsam lause selle seletamiseks on “ilu nõuab ohvreid”. Võibolla naised mõistavad paremini selle lause tähendust aga paljud ilu protseduurid võivad olla valusad või ebamugavad. Tihti kuulen oma klientidelt, et vahatamine on valusam kui tätoveerimine. Ja enamus klientidel pole tätoveerimine üldse nii hull kui mingites näideldud Youtube videotes võib näha.
6.
Palju see tätoveering maksab?
Kui sul on reaalne huvi, palun võta ühendust tätoveerijaga ja ta annab sulle hinnapakkumise. See on sama hea küsimus, et kui palju maksab üks auto. Või paar jalanõusid. Pahatahtlikud inimesed küsivad seda tihtipeale, et mõista kui palju raha on inimene mõttetult tuulde visanud. Aga kibestunud inimeste jaoks on kõik raha mis on kulutatud hobidele, raisatud raha.
7.
Sa rikud oma elu ära ja piirad oma valikuid!
Ma ei tea, kui paljud inimesed käivad oma töö-intervjuudel paljalt. Jällegi, pole sinu ega tööandja asi, mis pildid mul tehtud on särgi või pükste all. Kindlasti on asukohti, mille kohta on inimestel eelarvamusi (nägu,kael, labakäed jne) aga inimesed kes teevad endale sellistesse kohtadesse tattoosid, on ise üpris kursis oma valikutega. Nendele nina alla nühkida, nagu sa teaks paremini, on mõttetu. Minu klientide seas on teenindajaid, advokaate, kirurge, firma-omanikke, kokkasid jne.. Igast eluvaldkonnast! Keegi pole oma tööst ega klientidest ilma jäänud tattoode pärast.
8.
Sa ei saa verd ega vereanalüüse anda!
Saab ja saab. Verd võib anda juba 4 kuud pärast viimase tätoveeringu tegemist ja isegi kui on nahk täiesti ära tätoveeritud siis saab ikka verd võtta ka kohtadest kus on tattood. Kui mingil põhjusel ei ole aga üldse näha käe peal veeni, siis inimesel on kehal veel küllaldaselt kohti, kus saab suurtematele veresoontele ligi. Jällegi, palun mitte räusida teemadel, mille kohta endal puudub info.
9.
Tätoveeritud inimesed on nii koledad; eriti naised!
Tätoveeritud ja tätoveerimata inimeste vahe on see, et tätoveeritud inimesi ei häiri üldse kui sul pilte pole kehal. Igal ühel on õigus oma arvamusele aga see ei muuda midagi, kui sa seda kõva häälega välja ütled: Inimesed tätoveerivad ennast ikka edasi. Äkki peaks ka hakkama ütlema tätoveeringuteta inimestele, et kuule, su nahk näeb ülitühi ja igav välja, äkki teeksid midagi sellega?
10.
Sa näed välja nagu vang.
Sa näed ka välja nagu vang. Vanglas on igasuguseid inimesi, tätoveeringutega ja ilma. Kui see küsimus vihjab sellele, et vahepeal oli ajaloos pisike faas kus tehti tätoveeringuid vanglates, siis see näitab järjekordselt sellise asja ütleja kohta, kui väikse silmaringiga ta on. Tätoveerimine on olnud siin maailmas tuhandeid aastaid ja alati on tattoodel olnud võimas ja positiivne osa inimeste elus. Ainult paarkümmend aastat on tehtud neid vanglates. Inimesed (mulle tundub, et eriti Eestlased) tahavad leida igas asjas midagi vähegi negatiivset, et siis käia ja nühkida seda kõikidele nina alla. Tätoveerimisest on kujunenud mitmekülgne kunstivorm, millega nii tätoveerijad kui ka tätoveeritavad saavad ennast väljendada.
Ma piirdusin 10. punktiga, et postitus ilmatu pikaks ei veniks aga neid naljakaid ütlusi on veel ja veel olnud nagu näiteks: mis su vanemad su tattoodest arvavad, mida su lapsed su tattoodest arvavad, kas sa reisida saad nende piltidega, mis mujal riikides arvatakse su piltidest, kas sul on tähelepanuvajadus, ainult satanistidel on tätoveeringud jne jne…
Kas Sulle on öeldud midagi imelikku su tätoveeringute kohta?
Kui Sulle meeldis see postitus, siis keri veidi allapoole, et liituda uudiskirjaga! Siis oled esimene, kes näeb uusi postitusi.
Endal küll tätoveeringuid pole ja vahel seltskonnas tunnen end ka veidi outsiderina seetõttu, sest nüüdseks tõesti suuremal osal inimestest omab tätoveeringuid ja mu arust see sama tavaline kui kõrvaaugud vms kehatöötlus. Aga reisimise koha pealt ikkagi see väike tähelepanek, et võib küll probleeme tulla kui näiteks on natsi-sümboolikaga tätoveering Saksamaale minnes või sügavalt budistlikes kohtades (nt Sri Lanka) Budda tätoveeringud – ei pruugi, aga kui väga vehkida avalikult nende tätokatega, siis võib ikkagi tulla probleeme. Ja tegelikult paljudes teistes religioossetes riikides ka võib avalike tätokatega mõningaid probleeme olla, ei tohi näiteks sauna-ujuma minna vms asju või ka keelatakse sisse astuda mingisse ruumi jne. Et lihtsalt selles mõttes tasub veidi uurida kui EList väljapoole ja tugevate traditsioonidega maale reisida, et milline suhtumine seal on.
See valu küsimus on minulgi teemaks olnud. Ja ma olen alati vastanud, et see on üks asi, mis mulle just meeldib tattoode juures – see kerge valutunne pildi tegemise ajal 🙂 Kui see teeb mu masohhistiks, siis ju ma olengi 😀
Jaa, mu klientidel on ka paljudel see lausa nauditav 😀 Minule endale jääb see alati müstitaks aga nende pärast siiralt hea meel 😀
Aga inimesed ju päriselt ka küsivad, et miks Sa just selle auto ostsid. Või miks veganiks hakkasid? Või miks just selle maja ostsid? Või miks just Haapsallu/Võrru/Peetrisse? Mis selles halba on? Ning täiesti okei on vastata, et lihtsalt meeldis vms. Täpselt sama ka tätokatega. Miks see “mis see sinu asi on?” nüüd nii hea vasus on?
Ka plaan end selle aasta sees veel värvima tulla, ei kujuta ette, mis reaktsioone saama hakkan 😀
Tavaliselt selline vaikne ja rahulik ja mitte midagi “hullu” tegev inimene, aga see punkt, et peab endale tähendus olema on nagu rusikas silmaauku 🙂
Ma küll arvan/usun, et üle liialdada ei tohiks asjaga(a’la 90% kaetud tätoveeringutega), aga see ongi minu arvamus/eelistus! Ma ei hakkaks kunagi kedagi sellepärast ahistama või tüütama/mõnitama. Oma asi mis teevad, Igaühele oma! Kes kurat teab, äkki hakkab endalegi meeldima ja tahan peale esimest tätokat rohkem ja rohkem! 😀
Pole küll kirjanik, aga üritan kokku võtta oma seisukoha nii lühidalt kui võimalik.
Mul ei ole isiklikult tätoveeringute vastu midagi. Suhtun nendesse väga optimistlikult. Olen ka ise mõelnud teha väikse tätoveeringu, kuid pole leidnud sobivat veel.
Nagu eelpool mainitud, siis tätoveering on kunstivorm. Mul on alati õigus hinnata kunsti, olgu need maalivormis, riideesemetena, graffitina või tätoveeringute näol. Kui sa lood kunsti, siis pead omama oskust taluda kriitikat.
Kuid ka kunstil jooksevad piirid, iga asi ei ole ilus kõikidele ühtemoodi. Nagu alkoholiga tuleb piiri pidada, pead sa samuti oskama tajuda piiri ka tätoveeringutega.
Sa ei lähe teatrisse, lõpetamisele, presidendi vastuvõtule dressides, sandaalidega ja muu ebaviisaka riideesemega. Pulmas ei käida riietega mis ei ole sobilik sinna, juhul kui ei ole eraldi öeldud mingit stiili korraldajate poolt. Siis miks peaks olema viisakas käia tätoveerituna sellistes kohtades ringi? Kui sa lähed tööle riietega mis ei ole sobilikud sinna, on tööandjal õigus öelda, et palun vaheta riided ära või lahku. Samamoodi on tal õigus öelda tätoveeritud inimesele tätoveeringute kohta, et see ei ole sobilik siia keskkonda. Kui Klienditeenindaja on näiteks goot (subkultuur, mille esindajad püüavad riietuse ja aksessuaaridega saavutada sünget ja dramaatilist välimust), siis ei saa käia kliente teenindamas gooti riietega, need ei ole lihtsalt sobilikud selle jaoks.
Kui mul ei ole sulle õigust öelda, et su tätoveeringud on inetud või et need meenutavad mulle seda vangistiili mis kunagi oli, siis ei ole ka Sul õigus mitte kunagi kommenteerida teiste riietumist, käitumist, kehakaalu ja tervet inimese elustiili. Aga miskipärast kommenteerivad kõik pingviinide paraadil olevaid kleite ja neid inimesi kes vastu kõnnivad tänavatel.
Lugedes siin kommentaare armusuhete kohta, siis tõesti, inimesel pole õigust keelata tätoveeringuid, kuid ühel suhtepoolel on õigus öelda, et talle ei sobi kui teine suhtepool teeb tätoveeringuid. See rikub tema jaoks ta välimuse ära. Ehk kui teed, pead ka arvestama oma partneriga, vastasel juhul ei pruugi partner enam sobida ja olekski mõistlik lahku minna või leida kompromiss. Nii toimivadki suhted.
Täiesti arusaamatu võrdlus alkoholismiga. Täiesti arusaamatud võrdlused riietustega. Inimesed on tätoveeritud ja käivad pulmades kui ka presidenti vastuvõtul. Pole veel kuulnud, et need peaksid millegile ette jääma. Ja see ongi täpselt sama ebaviisakas ja kohatu minna ja öelda inimesele, et sulle ei sobi tema riietus, juuksevärv või teab mida. Igal ühel ongi õigus oma arvamusele aga see ei tähenda, et seda on vaja öelda “kritiseeritavale” 🙂 Me elame ühiskonnas mis on nii mitmekülgne, arusaamatu on kirjutamatta kuivad reeglid. Klienditeenindajatel on üldiselt oma töövorm, see on selleks, et klient aru saaks kes on teenindaja. Aga järjest rohkem on teenindajatel ägedaid juuksevärve, tattoosid, neete jne ja enamus söögikohtadel pole mingit probleemi sellega milline inimene välja näeb või mis on ta stiil.
Miks on vaja nii narvi minna siis sellist artiklit kirjutades? Inimestele meeldivad/ei meeldi vaga paljud asjad ja neid ka valjendatakse nii. Pole vaja kohe vihaseks minna et tatoveerituid inimesi sallitakse vahem, ilmselgelt viha naitabki yles et siiski on mingi ebakindlus mangus.
Haha pole keegi vihane 🙂 kirjutatud huumorivõtmes. Igaühe oma asi kuidas tõlgendab kirjutatut.
See 10s punkt! 😀 Mul käel värviline draakon.. no see oli päris mitu aastat tagasi, klubis tantsisime õega ja tulid ligi mingid meie vanused tüübid, üks võttis mu käe ja jäi pilti vaatama… ja kommentaar sealtpoolt tuli “nagu vangil”. 😀
Appi, kui vajalik… 😀
Sama lollid ksimused esitatakse mulle rastapatside kohta… Kas sa pesed neid? Issandjumal kas ma näen välja nagu ma ei peseks end või tunned sa peale head&shouldersi shampooni ja viiruki lõhna mingit muud lõhna üldse mo juures?? Küsimus: millal sa need maha lõikad- saab alati vastuseks: ma ei teinud neid kuus aastat tagasi selleks, et neid maha lõigata… Tattoode kohta sama jaburad küsimised ja just neilt kellel pole omal ühtegi erinevust blangu inimesega võrreldes… Kas nad kardavad eristuda või nad juba teavad, et neile esitatakse siis tõenäoliselt needsamad lollid küsimused mida nad ise meile esitavad ?
Oh nii tuttavad ja lollid küsimused minu tattoo kohta ? nimelt on jalal hunt tribalina, ja kui küsitakse kas niisama pläkerdus siis alato vastanud et mitu tähendust minujaoks, esiteks mu hundi koera mälestuseks, siis et koera aastal sündinud ja see et hunt tähendab veel tugevust, siiamaani kui keegi uriseb siis olen ütlenud et oma asi ja kui ei meeldi ära vahi nii lihtne ongi, selle vanaks saamise kohta et nahk kortsus ja pilt pole ilus olen naljaga pooleks ütlend et nahk pesulõksu vahele ja sirgus jälle, igatahes järgmisena lasen teha oma loomingu nahkhiire ?
Ainuke asi mis mind häirib on kui kopeeritakse minu omaloomingut mille olen endale teinud, et erineda, kui olen lisanud pildi kuskile.. Muidu on köik ok.. Ja vanematel inimestel on tavaliselt hea lugu enda tatoka kohta mida huvitav kuulata
Issand, kokkuleppe poiss sõbraga, mida võid teha ja mitte, mingid lapsed olete või, tulge liivakstist välja
Oma keha oma nahk, igaühel oma arvamus ikka mida teha,. Järgmine kord küsi ikk vanemate käest kaa:)
Tööl vaadati mu tätoveeringuid pikalt ja uurivalt ja küsiti “miks”.
Küsijaks oli vanem, 50ndatele lähenev naine. Seletasin talle ära, et piltidel ei ole minu jaoks otsest tähendust, sügavkunstilist mõtet ei ole vaja otsida vaid tegu on pigem siinkohal armastusega kunsti vastu. Mul on palju maitsekaid ja ilusaid tätoveeringuid mis annavad aimu lummusest viktoriaanliku ajastu vastu. Samuti seletasin Talle, et vanana saan ma lihtsalt mõelda, et “sellised asjad” said kunagi tehtud ning seda vähem jäi tegemata. Täna, üle kahe aasta hiljem on sellel samal küsijal kaks tätoveeringut 🙂
Minu lemmik on ikkagi küsimus “kas need on päris?” Eeem, ei tead, iga hommik joonistan need peale omale.
Mulle tuletab vanaema ikka aeg-ajalt meelde, et meestele ei meeldi tätoveeringud. Ja minu vastus on iga kord “ja mulle ei meeldi mehed, kellele ei meeldi tätoveeringud.” Mu noormees ei taha kunagi lasta endale midagi teha, aga minu oma talle meeldib ja tal pole sooja ega külma minu tätokaplaanidest 🙂
Olen sinu imeilusa kunstiteose uhke omanik ja mulle näiteks on heitnud vanemad inimesed ette, et “mina küll oma tütrel ei laseks sellist asja teha!” Okei, see kõik on väga okei, aga ma ei ole sinu tütar ja heck do i care! No ja klassika on see, et “aga miks just see pilt?”
Ju ma siis olen ühe “mõttetu tätoveeringu” omanik, aga kannan uhkusega! Ja ei kahetse hetkekski! Sinu tööd on imeilusad ja mul on hea meel, et üks neist on koos minuga igavesti :3
haha jaaa, seda olen ka palju kuulnud, eriti veel netikommentaatorite poolt, et “oma lapsel ei lubaks teha” aga ta kasvab ka suureks ükskord ja võtab oma otsuseid vastu, mis sa siis teed? 😀 nalja saab ikka palju!
Minu käest on küsitud ” kas oled masohist?” Kas mulle nii meeldib valu, et teen tätoveeringuid?
appi kui ulme :D:D ma nagu.. ei oskaks isegi vastata sellisele küsimusele 😀
Keegi pole mulle midagi öelnud, sest mul veel pole ühtegi ? aga kui gümnaasiumis tegin uurimustööd eesti vanglates tätoveerimisest, siis mõistsin et seal on väga andekaid kodanike, kes suudavad väga halbade vahenditega väga detailiderohkeid ja kauneid pilte teha, niiet ühesõnaga mul poleks selle vastu midagi kui keegi tulevikus kommenteerib, et ma näen vang välja✌️?
Oo vau, väga äge uurimustöö teema! ?
Oi kui tihti kuulen, et mis must plekk sul seal jala peal on ja et mille jaoks üldse on vaja enda peale joonistada lasta, joonsita pigem paberile ja pane seinale jne. Paraku ei meeldi ka minu poiss-sõbrale tatoveeringud ning hetkel on meil kokkulepe edasiste tatokate suhtes, mida üldse teha võin :/
Issand, kokkuleppe poiss sõbraga, mida võid teha ja mitte, mingid lapsed olete või, tulge liivakstist välja
Oma keha oma nahk, igaühel oma arvamus ikka mida teha,. Järgmine kord küsi ikk vanemate käest kaa:)
Sa elad ainult enda elu. Kui keegi hakkab keelama/lubama, on tegu sõltuvussuhtega, mis ei jää niikuinii püsima.